Söök ja Sõbrad

Minu lemmikud söögikohad Tartus

Minu toiduarmastus ei ole suur üllatus kellegi jaoks ning kuna olen suurema osa oma elust Tartus elanud, saan tihti küsimusi, kuhu soovitaksin Tartus sööma minna. Püüan siin oma lemmikutest võimalikult lühikese ja konkreetse kokkuvõtte teha. 

Sissejuhatuseks mainin ära, et parimatest parim söögikoht on ikkagi minu oma ema juures, aga kuna ta veel isiklikku restorani ametlikult avanud ei ole, siis ei hakka seda veel välja reklaamima 😜
Ma söön praktiliselt kõike (v.a. koriander, wasabi ja veel paar üksikut toiduainet) ja ma pole pirtsakas sööja, kuid hindan väga kvaliteeti ja olen tagasisidega alati aus. Kui ma lähen kuskile välja sööma, siis sõltuvalt kohast mille valin, enamasti tean, mida ma sellelt kohalt oodata/nõuda võiksin. Näiteks kui ma olen mingis kohas aastaid sama rooga söönud ja ühel korral on selles midagi oluliselt muudetud ilma, et selle kohta märge oleks või ei vasta see oma tavapärasele “headusele”, annan ma sellest kindlasti märku. Minu eesmärgiks ei ole kellegi tuju rikkuda, vaid pigem anda viisakas tagasiside kööki. Enamasti võetakse sellised märkused isegi väga sõbralikult vastu, sest need aitavad ju kohal oma kvaliteeti hoida. Mul on paar sõpra, kes vajusid algselt häbipärast maa alla, kui ma ettekandjale toidu osas mingeid kommentaare tegin või midagi välja vahetada soovisin, aga isegi nemad on nüüd sellega harjunud😀
Kuigi mitmed alltoodud kohtadest kuuluvad mu sõpradele/tuttavatele, on kogu postitus on täielikult unsponsored. Lihtsalt sõpruse tõttu ma kunagi toiduosas alusetuid kiidusõnu ei jaga😆 pigem julgen neile veel enam ausat tagasiside anda, kui miski pole päris nii nagu peaks. 

La Dolce Vita

Loomulikult alustan ma Dolcest, sest see on aastaid olnud mu vaieldamatu lemmik. See on koht, mis sobib igaks event’iks – üksinda/perega lõunatamiseks, suvel sisehoovis friikate söömiseks ja siidrijoomiseks, sünnipäeva dinneriks suurema seltskonnaga, reede õhtul veinitamiseks, laupäeva hommikul peaparandamiseks, takeaway’ks ja kõigeks muuks. Kui me sõpradega kokku saada tahame ja hakkame arutama kuhu sööma minna, siis 90% kordadest kohtume ikka Dolces, kuna see meeldib kõigile.
Ilmselt on see Eesti parim itaaliakas. Atmosfäär on kodune – täpselt selline, nagu ühes klassikalises Italia Ristorante’s. Ruudulised linad ja suhteliselt lähestikku lauad. Minu jaoks üks olulisemaid asju, mis teeb söögikohast Hea söögikoha on stabiilne kvaliteet ja hea, kiire teenindus. Vahel võib sattuda sulle värske teenindaja, kes toitudega veel nii tuttav pole (menüü on suur), kuid toit on alati tasemel ja saabub lauda võrdlemisi kiiresti ning on alati värske.
Riietuse osas ei saa sa olla under- ega overdressed. Kui ma veel tantstüdruk olin, siis käisime seal alati peale mänge dressides ja tossudes söömas, samas tähistame seal tihti ka sünnipäevi ning kleit ja kontsad sobivad sinna samuti suurepäraselt.

Minu klassikaline tellimus (2le) kui kõht on väga tühi:
Carpaccio alla parmigiana – teist nii head veisecarpaccio’t pole ma vist isegi kuskil reisidel saanud
Friikartulid + suur roosa kaste 
Speck e mascarpone pitsa (+sibul, ananass, ruccola)
Spaghetti al Pesto –
ülilihtne, kuid imehea ja mitte liiga “raske”
– kui kõht pole liiiiga tühi, on vaja langetada raske otsus, kas jätta valikust välja pitsa või pasta, aga enamasti suudame ikka kõik neli endale sisse kangutada + magustoit… sest magustoidu-magu on ju eraldi 😇
Veel lemmikuid:
Bruschetta tradizionale, Penne piccanti al pollo, Crudo e burrata (pitsa), Cestino (calzone/pitsa)
Magustoit: Theee best Fagottino al cioccolato con mascarpone -uhke nimi, aga pmst on see lihtsalt pitsataignasse keeratud nutella-marcarpone pirukas. I-M-E-L-I-N-E!

Kolm Tilli

Kolme Tilli olen ma vist viimasel ajal isegi tihedamini sattunud kui Dolcesse ja see juba näitab nii mõndagi 😀 Kolm Tilli on meie sõprade põhiline kohtumispaik “peojärgsel” hommikul. Kuigi enamasti on hommikusöögi-menüü selleks ajaks lõppenud, saab ennast kosutada muu “comfort-foodiga”. Pitsad, baod, friikad. Värsket kraami on seal pigem vähem. Tegelikult sobib see koht ka imeliselt õhtuseks kokteilitamiseks ja suurema seltskonnaga ürituste pidamiseks. Mäletan, kui ma esimest korda sinna läksin, tekkis kohe selline “välismaa tunne”. Ehk siis siit saab kõike: Sunday brunch, lunch, dinner, takeaway + instapildid😆… ja ma isegi ei oska öelda millist varianti kõige sagedamini kasutan, sest kõigil neist on oma aeg. 

Minu lemmikuks on kinnnnndlalt Salaami pitsa (ülimõnusa trühvlikastmega) – ma ausalt ei tea ühtegi inimest kellele see ei meeldiks. Lisaks sellele on seal ka tõesti megaaa hea (vegan) Kale pitsa …ja loomulikult mu ride-or-die – friikad. Krõbekana on ka mõnus ja krõmps – kõrvale pakutav Ranch kaste pole päris traditsiooniline, kuid väga maitsev (sobib suurepäraselt ka friikatega😋). 

Magustoiduks kindlalt churrod, aga minu jaoks hiljuti avastatud vaarika-valge šokolaadi-mascarpone pitsa on ikka ka võrldemisi unreal 😀
Kahjuks on menüüst ammu kaotatud imeliseeed avokaado+kale baod ning senises valikus ma neile võrdväärseid leidnud ei ole, niiet mainin need ikka ära, lootes, et need leiavad kunagi tee tagasi 3Tillini 😆

Kauss @Kampus

Kausist tellin mina enamasti süüa kaasa/koju, kuigi seal on ka mõnus kohapeal olla.  Lisaks mõnusalt värsketele PokeBowl’idele on Kampuses ka Uulitsa burgerid ja “Peakoka Nurk” kust leiab snäkke ja fancy’maid ampse igale maitsele. See koht on eriti hea valik siis, kui seltskonnast kõikidel on erinevate asjade isu😆.
Kauss on minu arust ideaalne valik, kui tahaks midagi värsket, aga ainult salatilehed isu ei kustuta 😉.
Ma ei tea mis värk mul sellega on, aga ikka ja jälle ei suuda ma normaalselt valida ühte kindlat rooga menüüst, vaid pean tegema mingi enda mixi:D …igaljuhul on sealt mu kindel lemmik Krõbepardi kauss, aga tiigerkreveti kausi põhjal (niimoodi kirjutan selle ka “lisainfo” lahtrisse, kui Woltist seda koju tellin.) 
Menüüs on ka hea valik vegan-kausse!
Kausi leiab Tartus ka Lõunakeskusest, aga seal krõbeparti kahjuks ei pakuta, nii et seal läheb enamasti tiigerkreveti kauss käiku.

München

See koht tuleb ilmselt paljudele üllatusena, kuid mina olen üks maailma suurim fritüüritud toitude fänn ja on päevi, mil ei vaja ma muud kui üks taldrikusuurune “see õige” šnitsel ja hunnik friikartuleid. München teeb seda mõnusalt. Okei, friikartulid pole alati just niiii krõbedad, nagu mulle ideaalis meeldiks, kuid šnitsel on super. Külma kastme soovitan igal juhul juurde tellida 😉 
Koht ise ei ole kuigi hubane, kuid korralik ja autentne Saksa-pubi. Kui Te varem seal käinud ei ole, siis mõne lõuna ajal soovitan küll sammud Müncheni poole seada. Päevaprae saab kiirelt kätte ja hind on ka okidoki. 
Kui mul just hundiisu pole, siis tellin sealt enamasti “lasteprae” friikartulitega  – selles on veidi väiksem šnitsel kui juuresoleval pildil ja juba mainitud külm kaste ikka lisaks, sest friikad käivad ju loomulikult külma kastmega kokku 😜 (eriline ketšupi sõber ma pole) .  Seenesõpradel soovitan proovida suurt šnitslit Jäägri seenekastmega (soe kaste) – ka väga njämm. 


Krempel

Krempel on kindlalt mu #1 lemmik hommikusöögi koht. Eelkõige muidugi sellepärast, et seal pakuti hommikusööki ka siis kui mina (enne beebit) ärkasin… 😀 Ehk siis seal saab hommikust süüa kella 18ni. 
Koht ise on hubane, aga pisike – laua saamine võib nädalavahetusel tihti keeruline olla, kuid väikse ootamise järgselt enamasti alati võimalik. See-eest menüü on mitmekesine ja toidud tõesti maitsvad. 
Minu lemmik on Hommikusalat ja Härra Nilssoni Pannkoogid banaani & karamelli kastmega (täiega vahva nimi ka😜). Seenevõikud (vegan) on ka super. Kohvijoogid (s.h matcha-latte) on suured ja imehead. 
Kui kohvikusse jõudes märkad leti peal mõnda head saiakest (kaneelirulle!) – tasub need kohe ära “bronnida” kuna neid on seal harva ja vaid loetud arv 😉. 
Ainsaks miinuseks on minu jaoks avatud köök, mis endast suurema koormuse korral tihti kerge kõrbelõhna näol märku annab – näiteks raseduse ajal ma seal väga pikalt istuda ei kannatanud 😆

Cafe Truffe

Truffe on Tartu klassika. See on kui ma ei eksi, siis Joel Ostrati üks esimene kohvik ja oli/on seni üks meie kodulinna popimaid kohti. 
Kui see avati, olin vast ~14 aastane ja käisime päääris tihti seal parima sõbranna Beritiga täiskasvanuid mängimas😆 – sõime Caesari salatit ja jõime Lattet. 
Vahepeal jäi see koht mul natuke tahaplaanile, kuna ei jõudnud iga kord väljas süües enam Caesari salatit tellida 😀, aga viimaste aastate jooksul olen selle taas enda jaoks avastanud. 
Veisepasta seentega, vähisupp, krõbedad kanapalad ja juba mainitud Caesari salat on enamasti alati kindlapeale minek. 
Mu lemmikut purukooki seal enam ei pakuta, kuid imemaitsev šokolaadi-marmorkook on endiselt menüüs 😋.
Suvel on Truffe terrassil mõnus tsillida, kuna see on täpselt raekojaplatsil, “melu” keskel. Kohta on aastate jooksul kõvasti laiendatud ja sobib väga hästi ka suurema seltskonnaga “põksumiseks”. 

Restoran Hõlm

Hõlm on Tartus kindlalt mu esimene valik n.ö romantiliseks õhtusöögiks või lihtsalt “erilisemaks” õhtuks, kuid see ei piirdu kaugeltki sellega. Jah, see on küll “fine dining” restoran, kuid puudub ülemäärane peenutsemine, vaikus ja “liiga pidulik” õhkkond. Kindlasti ei pea sinna minema õhtukleidis kuid kui tuju ja/või põhjust on, siis miks ka mitte😉. Suvel on seal mõnus “casual” suveterass, vaatega Tartu Raekojale ja Pirogovi platsile, mis nüüd näeb oluliselt kenam ja viisakam välja kui aastaid tagasi😆.
Kuna see on Lydia hotelli osa, siis pakutakse seal igapäevaselt ka väga mitmekesist hommikusöögi-buffee‘d, mis minu arvates on igaljuhul parim Eestis (vähemalt niipalju kui mina Eesti hotellides käinud olen). Seda võimalust tasub ka kindlasti mõni hommik proovida.
Õhtusöögi menüü muutub ~4x aastas ning maksimaalse toiduelamuse saamiseks soovitan kindlasti võtta nii eelroa, pearoa kui magustoidu. Portsjonid on täpselt parajad, nii et peale kolmekäigulist õhtusööki Sa “ägisema” ei pea. Kuna ma viimast menüüd veel ise proovinud ei ole, siis ei oska välja tuua ühtegi konkreetset lemmikut, aga julgen seda kohta siiski soovitad, kuna kõikide eelnevate menüüde valikutega olen alati väga rahul olnud. Kui pearoogade all leidub vaid üks liha-/kalavaba valik, siis võtan enamasti selle, kuna peakokk peab olema arvestanud, et selle ühe roaga peab kõik “taimetoitlased” ära võluma, nii et see võiks olla üks kindlam valik😜.
Hõlma leib on omaette fenomen – juba ainuüksi sellepärast tasub sinna minna 😆!

Ralf Cafe

Ralf on ainult take-away kohvik. Kui see avati, siis peale esimest proovimist nägin isegi und nende peedi-kitsejuustu salatist. See ongi mul seni üks suurim lemmik. Lisaks teevad nad veel palju erinevaid värskeid salateid ja wrappe – mis kõige olulisem, kastmega nad ei koonerda 🤩. 
Saiakesi on seal väike valik ning sageli on need pärastlõunaks otsas, kuid neid julgen ka kindlalt soovitada, kui löögile saad. Ühesõnaga saab sealt alati hea ja värsket kraami. Suures plaanis “tervislikust menüüst” (valikus on ka smuutid, jogurtid jms.) ei ole minu valikud tihti just kõige figuurisõbralikumad, kuid trust me, it’s worth it. 
Jogurtite ja smuutide vahelt olen mina ikka oma lemmikuks magusaks-ampsuks valinud küpsisemagustoidu ja vanillisaiakese
Mul on üks seal taaskord üks oma “special”  – täidetud Croissant… mmmmmm. Menüüs seda otseselt ei ole, kuid kui Croissante on, siis tasub seda küsida 😉. 

GMP Patisserie

GMP’sse ma tegelikult korralikult sööma ei olegi veel jõudnud, kuna see on võrreldes teiste mainitutega võrdlemisi uus koht, aga üks on kindel – Croissantid on seal parimad, mida Eestis saanud olen. Klassikaline ja juustu-croissant on sealt mu lemmikud. Kui on ise millega magusama järele, siis proovisin seal hiljuti esimest korda elu parimat Vanilje Eclair‘i. Ekleer pole kunagi mu esimene eelistus magusaletist olnud, kuid ma siiani ei suuda uskuda kuiiii hea see oli😀.  

Tokumaru

Parima rameni leiab ikka Tokumarust. Tegelikult nii kahju, et Tartusse pole tekkinud muid Jaapani toidukohti, kuna hea jaapani köök on üks mu lemmikuid. 
Lõhe-avokaado Don ja Krõbekana Don on ka mõnusad ampsud 😋. 
Kuna Tartu Tokumaru asub Kaubamaja sees ja pole just kuigi hubane, siis ma seal kohapeal kunagi söönud ei olegi, kuid koju tellin ramenit üsna tihti (selle valmistamine ise, tundub kuidagi keeruline🤪)

Väike Kuuba

Väikses Kuubas süüa ei saa, kuid kuna see on kõige mõnusam suvine kokteilitamiskoht Tartus, siis mainin selle siin ikkagi ära. Soojal ja ka vähem soojal suveõhtul on selle ümbruses korralik melu ja tartlased võivad sinna ka üksi minna, sest keegi sõpradest seal ikka enamasti ees ootab😆. Kes Kuuba Mojitot on proovinud, teab kui hästi nad seda oskavad. Kõik on kuidagi ideaalselt tasakaalus. Minu isiklikud lemmikud on mango-tšilli, passionfruit’i ja klassikaline mojito. Nende mojitosid leiab õnneks ka Kolmest Tillist, nii et tühja kõhuga soovitan esmalt sinna minna 😉.

Kirjutan blogi vabas vormis, kasutan teadlikult slängi ja kindlasti esineb kirjavigu :)

Kontakt

isabella.heido@gmail.com