Beebijutud

Lapsevankri valimine – kui keeruline see ikka olla saab?

Reality-check

Oi kui vähe ma beebimaailmast tean.
Sain sellest aru päeval, mil käisin esimest korda Beebikeskuses ja arvasin, et lahkun sealt 30 minuti pärast uue vankriga... hea nali.
Selle asemel kuulasin ~1,5h loengut vankrite erifunktsioonidest/võimalustest/komplektidest ja mida kõike veel. Ausalt öeldes, olin suht pahviks löödud.
Igaljuhul tundus mulle see oluliselt keerulisem kui auto ostmine ja nii vist ongi. Autosse istudes paned sa konditsioneeri või istmesoojenduse sisse ja vajutad gaasi. Vankriga pead sa käima läbi vihma, tuule ja tuisu, sujuvalt ületama eri tüüpi pinnaseid nii, et beebit üles ei ärata ja vahel tassima seda ühe käega mitu korrust kõrgemale. Kui eriti ahneks minna, pead leidma koha oma kohvitopsile ja poekottidele ning pakkidele, mille järel kärutades käima hakkad. Pluss veel paarkümend nüanssi. Räägin selles postituses natuke oma valikutest ja nende plussidest-miinustest. 


EMMALJUNGA vs CYBEX

Emmaljunga oligi vist ainus vankri-bränd, millest ma olin midagi kuulnud ka enne beebimaailmasse sukeldumist. Mõtlesin, et ehk oleks liiga "mainstream" kohe see osta, kuid nüüd mõistan, et sellel kuulsusel on ka põhjust ja olen väga õnnelik, et esimesena just Emmaljunga vankrite osta komistasin. 
Cybexi kohta kuulsin hiljem, küll aga ka ainult head. Mulle tundubki, et need 2 on sellised "põhibrändid", mis alati omavahel veidi võistlevad, kuid tegelikult on oma iseloomult väga erinevad. 
Emmaljunga on minu jaoks selline "ükskõik-mis-maastikul-driftimis-vanker", Cybex on pigem "linnapreili vanker", mis konarliku pinnase puhul eriti palju andeks ei anna. 

Emmaljunga Edge Duo Combi + Duo 4 Outdoor raam

Minu jaoks on see tõsiselt suurepärane vanker, ei vahetaks seda mitte millegi vastu.  Lapse mugavuse osas on küll kõigele mõeldud. 
– Korviosa on piisavalt suur, mõnusalt pehme “pesa”. Sellesse mahub beebi ilusti koos soojakotiga ära kuni selle ajani, mil istumisosa kasutusse läheb. Lõpuks olid meil jalad täiesti korviotsa vastas, niiet ma isegi ei kujuta ette kuidas Robin mõnnesse teise korvi ära oleks mahtunud.
– Kaarvari ja jalakate on mõnusalt suured, niiet päikesevõrku olen vaid paaril korral kasutama pidanud
– Korv käib ülimugavalt ratastelt ära, niiet kui raami tuppa tõsta ei jõua, siis korvi tõstmisega saab ilusti hakkama (ka siis, kui beebi seal sees on)
– Raami osa on ilmselt ka sõnaotseses mõttes võrreldamatu – mega vedrustus veab selle kergelt läbi igasuguse jama (pori/lumehunnikud/metsarada), tõesti pole sellega mitte kuskil hätta jäänud. Isegi üle raudtee minek on kuidagi eriliselt sujuv. Olen proovinud mitmeid teisi sõbrannade vankreid ja tõesti, kõik need teised tunduvad EJ kõrval lihtsalt niiiii jäigad.
Minu ostetud mudelil rattad ei pöörle. Tean, et paljude jaoks on see oluline, aga mina isiklikult seda otseselt miinuseks ei loe. Ainus koht, kus sellest olen puudust tundnud, on poelettide vahel manööverdades, kuid enamasti selle vankriga shopingul ma ei käigi. Näiteks Cybexil ja Thulel esirattad küll pöörlevad, aga mul on need 90% ajast lukus, muidu kaldun teel vingerdama. 

Miinuseks on ilmselt selle raami kohmakus – kokku käib see väikse vimkaga, niiet kahte kätt on kindlasti vaja. Eriti kompaktseks see kokku ei käigi, aga vajadusel mahub ikka pagassi ära (juhul kui korviosa ette istmele panna). Tegelikult kui võrdlen seda ja Cybexi raami kokkupandult kõrvuti, siis see vahe ei ole sugugi nii suur.

Minul on see kasutusel n.ö paikselt – ei pea seda autosse toppima, ega treppidest üles vedama. Aga ilma liftita korteris elades, kus käru esimesele korrusele jätta ei saaks, poleks see ilmselt kõige mugavam valik. Esialgul mõtlesin, et hakkan raami ja korvi pidevalt autos hoidma, kuid tegelikult see autosse pakkimine, kui beebi on teises käes, pole ka eriti mugav, kuid siiski võimalik.

Üks asi, mis mind samuti hämmastas, oli see, et nii kallile vankrikomplektile peab vihmakile eraldi ostma, aga vähemalt on see igati väärt vihmakile. Istumisosani ma jõudnud ei ole – suurest kärsitusest ja huvist Thule vastu sain enne UrbanGlide2 enda käpa alla. 

Plussid

♥ mega hea vedrustus
♥ sobib sõitmiseks igal maastikul
♥ avar, suur, parajalt kõrge korv
♥ stabiilne raam
♥ integreeritud päikesevari/putukavõrk
♥ korv lihtsalt eemaldatav (ka koos lapsega)
♥ mahukas, kergelt ligipääsetav pakikorv

Miinused

♦ kokkupanekust vaja 2 kätt
♦ fikseeritud rattad
♦ kokkupandult ruuminõudev
♦ vihmakile ei kuulu komplekti
♦ pakikorvil puudub kate

Cybex Priam 2019– värv Deep Black. Must-kroom raam, "trekking" rattad. 

Kuna elame pool nädalast Tallinnas/pool Tartus ja EJ vedamine 2x nädalas Tallinn-Tartu vahet tundus liiga tülikas ja ruuminõudev, tundus mõistlik hankida üks vankrikomplekt ka Tallinnasse. Cybexi turvahäll oli mulle juba silma jäänud ja sõbranna juures sain proovida ka Priami 2017.a mudelit, mis tundus esmapilgul suurepärane "Tallinna-vanker". Kahjuks tundub mulle, et kõik uuendused, mis kaasnesid 2019 aasta mudeliga, on seda toodet pigem kehvemaks teinud. Ma pean silmas just vankrikorv+rataste kombot.

Alustame ikka headest asjadest. See on tõsiselt ilus ja näeb stiilne väja. Raam käib lihtsalt ja mis kõige olulisem - ühe käega kokku. Korv mahub koos kokkupandud raamiga ilusti pagasnikusse ja sobib suurepäraselt turvahälli ratasteks. Siseruumides (ostukeskus, perearstikeskus vms) on sellega tõsiselt mugav liigelda – need on ka praktiliselt ainsad kohad, kus ma kasutan selle pöörlevate rataste funktsiooni, mis võimaldab sisuliselt kohapeal tagasipöörde teha. 

Miinuseks, minu jaoks isegi väga suureks miinuseks, on  selle raami jäikus. Tõepoolest – siledal kergliiklusrajal/asfaldil/poes on sellega mugav sõita, kuid nii kui pind kisub veidi konarlikumaks on seda igati tunda. Metsarajale ma sellega põhimõtteliselt ei tahagi enam minna, kuna väiksemategi "juurikate" ületamisel olen hätta jäänud – see lausa haakub kinni. Võimalik, et probleem on minu mudeli "trekking" ratastes, oleks ilmselt pidanud valima "all-terrain", kuid poest soovitati ja kiideti, et trekking variant on justkui multifunktsionaalne. Niiet minu viga, oleksin ise pidanud rohkem eeltööd tegema. Kui võrrelda vedrustust 1st-10ni, siis Emmaljungale annaksin vähemalt 9, Cybexile maksimaalselt 3.

Korvi osa on minu jaoks ootamatult ebamugav (vanemate mudelite korv on minu arust oluliselt mõnusam). Kõige rohkem häirib mind ilmselt selle “kate” mis on suletav lukuga, ühest nurgast. Tihtipeale tahan ikka beebi jalgade juurde kiirelt pääseda nt. katsuda kas varbad soojas või kas või oma kindaid korra sinna hoiule panna… selleks peab aga kogu luku lahti tegema ja see käib tõsiselt ebamugavalt ja takerdub tihti kinni, kuna lukukeel on erakordselt väike. Poleks eales osanud arvata, et selline asi mind häirima hakkab, aga võta näpust :D 
Kaarvari korvi kohal on minu jaoks samuti pisut liiga lühike, ega varja piisavalt päikest. 
Lisaks on korvi küljes väike käepide/sang, mis esialgul tundus oluliselt mugavust lisavat, kuid tegelikult on selle kohal väike pilu, kust päiksetriip sisse paistab ja vihma sisse sajab (kui väiksema tibutamise puhul kilet peale panna ei viitsi). 
Võimalik, et pirtsutan natuke liiga palju, aga kuna olin enne Cybexit juba Emmaljungaga harjunud, oli kontrast kuidagi eriti suur.

Plussid

♥ ühe käega kokkupandav
♥ kompaktne
♥ pöörlevad rattad, võimalik fikseerida
♥ mahukas, kattega pakikorv
♥ kerge, sangaga vankrikorv
♥ vihmakile ja turvahälli adapterid komplektis

Miinused

♦ jäiga vedrustusega raam
♦ sobib eelkõige siledal pinnal liikumiseks
♦ madal korv
♦ ebamugavalt lukuga suletav/avatav korvi kate
♦ korvi sanga kohal "pilu" 

Thule Urban Glide 2

Ma pole ühegi beebiostu üle nii elevil olnud kui Thule UG2 üle. Olin selle kohta viimase 6 kuu jooksul nii palju head kuulnud, et lihtsalt pidin selle ise ära proovima. Kuna Robin hakkas vaikselt ennast hiljuti ka istukile ajama, oleks nagunii peagi vaja korv istumisosa vastu välja vahetada. Kahjuks ei saa ma seda otseselt võrrelda Cybexi ja EJ'ga, kuna Thule korviosa ma proovinud, ega käega katsunud ei ole, kuid sõiduomadustelt saan neid siiski kõrvutada.

UG2 on suurepärane käru aktiivsetele kärutajatele ja sobib hästi sportimiseks – voolujooneline raam, tipptasemel vedrustus ja 3-rattalisus panevad selle praktiliselt ise liikuma. Kui esimestel kuudel tundus, et kärutamine pole mingi töö, siis nüüd on tunda, et mida raskemaks beebi muutub, seda aeglasemaks jääb tempo. Tõepoolest, kui tuul just vastu pole, saab seda käru lükata vaid 1 sõrmega. Pöörlev esiratas teeb manööverdamise oluliselt lihtsamaks, kuid kitsaste poelettide vahel sellega siiski eriti mugav pole, kuna tagarataste vahe on võrreldes eelnevalt mainitud vanritega ligi 10cm suurem. Ka koridoris käru hoides tuleb see laiuse erinevus ilmsiks.
Suures plaanis võin öelda, et olen selle käruga väga rahul, selle sõiduomadused on lihsalt suurepärased, niiet saan täiesti aru, miks see nii populaarne on. Seda ei saagi eriti kirjeldada, peab lihtsalt ise proovima.  Siiski mõned "pisivead", mis mulle selle lühikese katseaja jooksul on silma jäänud – esiteks, mulle tundub, et Robini uni on korvis siiski parem. UG2 iste käib peaaegu täislamavasse asendisse - väike kaldenurk jääb siiski sisse ja kuna iste on vaid näoga sõidu suunas, siis on meil olnud olukordi, kus näkku puhuv tuul on beebi äratanud. Selle vastu aitab vihmakile, kuid selle suur fänn ma pole. Vihmakile varjab ainsa “piiluaugu” kaarvarju katusel ja käib üsna ebamugavalt kinni/lahti, mis tõttu ei saa ka kiirelt kuskilt kõrvalt piiluda, kui beebs näiteks nutma hakkab. Samuti ei sobitu see “organisaatoriga” (lisana ostetud pudelihoidja+ lukuga kott).

Kui võrrelda Thulet ja Emmaljungat, siis ma ei teagi kumb on etem – vedrustuse osas tunduvad need igaljuhul võrdväärsed. Thule justkui liugleb...samas Emmaljunga 4-rattaline raam annab sellele rohkem stabiilsust ja hoolimata fikseeritud esiratastest on sellega poelettide vahel lihtsam liigelda. Kuid siiski, Thule on (ka) imeline ♥

Plussid

♥ super vedrustus
♥ pöörlev esiratas - lihtne manööverdada
♥ suured tagarattad – liigub lausa ise edasi
♥ ideaalne jooksukäru
♥ mäest alla minekuks käsipidur
♥ käib lihtsalt ühe liigutusega kokku
♥ rattad lihtsalt eemaldatavad – kompaktne

Miinused

♦ ainult NSS
♦ täislamav asend pole päris 180kraadi
♦ istuv asend on siiski kergelt lamav
♦ vihmakile varjab “piiluaugu”, käib ebamugavalt kinni
♦ tõstab kergelt "nokka"
♦ kaarvarju ja seljatoe vahel väike “pilu" 
(minule sattus suurema "piluga" mudel, millest paistab täislamava asendi korral veidike päikest sisse)
♦ "lisad" on võrdlemisi kallid

Quinny Zapp Flex Plus

Kergkäru ei asenda kindlasti mitte ühtegi eelmist, kuid kuna tegemist on ikkagi käruga siis usun, et sobib see siiski siia postitusse. Lisaks on palju olukordi, kus sellist kompaktset lahendust eelistada.
See on üks ütlemata mõnus kergkäru. Kuigi tegemist on lohuga istmega (sobib alates 6kuust/kui laps istub), saab seda täislamavasse asendisse panna, niiet saime n.ö lohutäidet kasutades sellega juba esimese reisigi ära teha (Robin oli siis 4 kuune). Päris käsipagasi alla see ei liigitu – ehk siis kabiini sisse seda võtta ei tohi, aga meie saime kuni väravani ilusti sellega lennujaamas ka ringi rallida, ning siis alles väravas andsime ära. Sõltuvalt lennufirmast võib see erineda. 
Tegelikult sai see meil nii varakult ära ostetud hoopis Maxi Cosi turvahälli ratasteks. Käib lihtsalt (kuid siiski kahe käega) ja väikseks kokku. Pagasnikus võtab see vähe ruumi – kas või arsti juurde minnes on mugav turvahäll sinna peale visata.
Erinevalt paljudest teistest samasse hinnaklassi kuuluvatest kergkärudest on see minu arvates ka väga ilusa välimusega. Minu mudel on Luxe Sport – Special edition by Rachel Zoe. Siiski on see sobilik vaid üsna siledal teel sõitmiseks, nagu ka teised kergkärud. Sügisel käisime sellega korra Toomemäel – saime hakkama, aga uuesti nende rattega sinna ei tiku ;) 

Lootsin, et suvel saan seda veel reisidel kõvasti kasutada, kuid tundub, et suuremad reisid sel suvel ei toimu. Sellegipoolest usun, et suvisel ajal, kui on palju ringi sõitmist, läheb see igaljuhul käiku, sest siis mahub ikka pagasnikusse muid asju ka peale käru :D

Kirjutan blogi vabas vormis, kasutan teadlikult slängi ja kindlasti esineb kirjavigu :)

Kontakt

isabella.heido@gmail.com