Oi kui vähe ma beebimaailmast tean.
Sain sellest aru päeval, mil käisin esimest korda Beebikeskuses ja arvasin, et lahkun sealt 30 minuti pärast uue vankriga... hea nali.
Selle asemel kuulasin ~1,5h loengut vankrite erifunktsioonidest/võimalustest/komplektidest ja mida kõike veel. Ausalt öeldes, olin suht pahviks löödud.
Igaljuhul tundus mulle see oluliselt keerulisem kui auto ostmine ja nii vist ongi. Autosse istudes paned sa konditsioneeri või istmesoojenduse sisse ja vajutad gaasi. Vankriga pead sa käima läbi vihma, tuule ja tuisu, sujuvalt ületama eri tüüpi pinnaseid nii, et beebit üles ei ärata ja vahel tassima seda ühe käega mitu korrust kõrgemale. Kui eriti ahneks minna, pead leidma koha oma kohvitopsile ja poekottidele ning pakkidele, mille järel kärutades käima hakkad. Pluss veel paarkümend nüanssi. Räägin selles postituses natuke oma valikutest ja nende plussidest-miinustest.
Emmaljunga oligi vist ainus vankri-bränd, millest ma olin midagi kuulnud ka enne beebimaailmasse sukeldumist. Mõtlesin, et ehk oleks liiga "mainstream" kohe see osta, kuid nüüd mõistan, et sellel kuulsusel on ka põhjust ja olen väga õnnelik, et esimesena just Emmaljunga vankrite osta komistasin.
Cybexi kohta kuulsin hiljem, küll aga ka ainult head. Mulle tundubki, et need 2 on sellised "põhibrändid", mis alati omavahel veidi võistlevad, kuid tegelikult on oma iseloomult väga erinevad.
Emmaljunga on minu jaoks selline "ükskõik-mis-maastikul-driftimis-vanker", Cybex on pigem "linnapreili vanker", mis konarliku pinnase puhul eriti palju andeks ei anna.