Turvahäll, on üks esimesi asju mida tõsiselt vaja on. Igaksjuhuks võiks see hiljemalt 37.ndast rasedusnädalast kodus valmis olla küll – arvestades seda, et ilma selleta üldjuhul sünnitusmajast (autoga) koju ei saa. 
Mina isegi ei teadnud, et turvahälli on võimalik ka ratastele panna, kuid poes/arstil käies lisab see oluliselt mugavust, kui ei pea beebit turvahällist välja tõstma – paari kuuga muutub see pisike präänik ju korralikuks pommiks.
Hälli ostes kindlasti täpsustage, kas see sobib teie vankriraamile adapterite vahendusel või oleks vaja rattad eraldi osta. Samuti ei teadnud mina, et osadel turvahällidel on kaarvari ja teistel mitte ning osad käivad ka täislamavasse asendisse. 
Pildil on tegemist Maxi-Cosi Pebble Pro i-Size hälli ja Quinny Zapp Flex Plus kergkäru ratasega. Kuna meil on ka teine turvahäll – Cybex Cloud-Z, siis lisan nende kahe kohta peagi võrdleva postituse. 

Kes siis ei ootaks oma esimest jalutuskäiku beebiga. Vankri valik osutus minu jaoks keerulisemaks, kui miski muu. Poleks iial osanud kõigile neile nüanssidele tähelepanu pöörata, mida nüüd märkan. 
Minu vaieldamatuks beebivankriks osutus Emmaljunga Edge Duo Combi – selle võrdluse Cybex Priamiga leiad siit♥

Vannitamine on üks mõnus tegevus, millega beebit rahustada ja vaikselt rutiini kujundama hakata. Kui kodus on suur vann olemas, siis põhimõtteliselt ei ole vaja eraldi pisikest vanni osta, kuid ega igakord seda suurt ka täita ei jaksa. Mähkimis-station oleks ka vaja kuskile püsti panna… Mähkimisalus-vanni kombo võtab vähem ruumi ja tekitab kohe ka mähkimisalusele “koha” (meil näiteks puudus  vannitoas “vaba pind”, millele oleks mähkimisalus niisama ära mahtunud), niiet CamCambio kombo oli meie jaoks ideaale valik ja olen sellega seni väga rahul. Mähkimisosa minu jaoks piisavad kõrgusel, et selg selle taga toimetades pinges ei oleks (olen 180cm pikk). Lisaks vannile on selle all veel lisaks väike “riiul” kus mähkusid ja muid vajalike tarbeid hoida.
Võimalusel soovitan mähkimislaua paigutada vannituppa – kraanikausi/duši vahetu lähedus on teatud olukordades hindamatu 😉

Ma ei teagi vist ühtegi empsi, kellel poleks kodus beebile lamamistooli. Enamasti on see ikka BabyBjörn, kuid teiste firmade omad täidavad sarnaselt oma funktsiooni. Tänu lamamistoolile on esimestel kuudel võimalik vahel isegi 5min järjest vabu käsi ja “oma aega” nautida 😉 Mina käin seni niimoodi duši all, et Robin tsillib duširuumi klaasi taga oma BB toolis. Üleüldse on see hea koht, kus beebile n.ö vaheldust pakkuda, kui mati peal pikutamisest/tegeluskaare all olemisest/ringi roomamisest väsimus tekib. Neid toole on palju ka järelturult saada umbes poole hinnaga ning kui juba ostuks läheb, soovitan osta ka selle mänguasja osta, mis sinna külge käib. Nii kift on jälgida kuidas beebi nägemine, motoorika ja koordinatsioon arenevad – kõigepealt hakkab ta vaikselt neid mänguasju jälgima, siis “kogemata” lööma ja hiljem juba sihilikult keerutama.
 Meil on lisaks BB’le  Vaggaro 3in1 variant – bouncer/ häll/ söögitool.  See on multifunktsionaalsem ja hea transportimiseks, kuid lamamistooli osa saab lühemat aega kasutada, mis tõttu meil see BB’d päris välja vahetanud ei ole. Kogu komplekt on tegelikult ülikift ja läbimõeldud, aga oma kõrgema asetsuse ja minimalistlikkuse tõttu vajab veidi harjumist. Panen siia Babyshop.ee lingi, kust selle kohta rohkem infot leiab, kuid püüan ka oma kogemusest ühel päeval veidi pikemalt kirjutada. 

Mitu kihti riideid peab panema beebile selga +10 kraadiga? Aga -10 kraadiga? –Ausalt öeldes pole aimugi. Soojakotid on mugavusesemed kõige otsesemas mõttes – need on mugavad nii sulle, kui Sinu beebile ja säästavad Sind kihtide loendamisest 😛 Minu lemmikuteks on seni osutnud Voksi soojakotid, millest peagi pikemalt.
Voksi Move (pildil paremal)
– see on veidi pisem –85cm, aga soojem. Ka külmal talvel võiks jalutama minnnes beebi sinna sisse ainult koduriietes panna ilma, et ta külma saaks. See on/oli mul seni kasutusel turvahällis – beebi tunneb ennast pikematel sõitudel õhukeste riietega soojakoti sees, oluliselt mugavamalt kui paksu talvekombega ilma kotita. Soojakoti olemasolu ennetab nii mõnegi peretüli, arvestades seda, et riidessepanek enamasti ei ole beebide lemmiktegevus. Kuna Robin on alates sünnist olnud natuke keskmisest suurem, siis nüüdseks (7kuud) on Move meile tsipa väikseks jäänud.
Voksi Explorer (vasakul)
– see on Move’ist pikem (100cm), aga veidi õhem soojakott. Meie pehmeteks talvedeks ideaalne. Kuna sel talvel eriti suuri miinuskraade ei tulnudki, siis ongi meriinovoodriga puuvillane kombe kõige paksem riietus, millega Robini sellesse soojakotti olen pannud. Olen seda soojakotti kuni maikuuni kasutanud – soojemate ilmadega jalutama minnes panen alla vaid õhukese bodi + püksid ja vahel olen ka soojakoti pealmise osa täitsa ära võtnud.

Kõikidel Voksi kottidel on spetsiaalsed avaused turvarihmade jaoks, ehk need sobivad nii turvahälli, jalutuskärru kui jalgrattatooli.
Ostsin need babyshop.ee‘st, kuid nad on nüüdseks üle läinud Easygrow valikule, mis peaks olema niisama hea. 

Need olid 2 mööblieset, peale mille saabumist oli mul tunne, et okei, tegelikult oleme päris valmis. Kummut oli minu jaoks isegi olulisem, sest siis sai kõik beebiriided ja pudi-padi ilusti ühte kohta ära panna ja tekkis tunne, et see on nüüd “tema nurk <3”. Leidsime IKEA’st eriti mõnusad sahtliorganisaatorid, et need pisikesed riided suures sahtlis niisama ringi ei ujuks. Kummuti lasime teha tuttaval mööblimeistril ühe netist leitud pildi järgi.

Kui beebivoodi soetamisega natuke hilja peale jääd, siis tegelikult pole nii hullu – esimesed nädalad kuni ~kuu magas meie beebi küll oma võrevoodis aga beebipesas, mille vahel lihtsalt suurde voodisse enda vahele tõstsime. Pesa soovitaksin valida avara, pigem madalate äärtega, mitte kitsa, kus beebi kahe kõrge ääre vahel vaid ühes kindlas asendis on (need tunduvad minu arust magamiseks isegi ohtlikud). 
Kuna meil on vastavalt kahele elukohale ka 2 erinevat voodit, siis nende kohta teen täitsa eraldi postituse.